FaavaeinaSaienisi

Manumalo Nobel Taui Rusia ma le Soviet Union i le fisiki, tamaoaiga, ma tusi

ua tuuina atu i tausaga taitasi o togi Nobel i Stockholm (Sweden) ma Oslo (Norway). ua manatu i latou o le faailoga faava o malo e sili ona lauiloa. Faavaeina o lo latou Alfred Nobel - o le tagata faʻatupu Swedish, ligisi, tycoon, Humanist ma faifilosofia. Na alu o ia i lalo i le talafaasolopito o le tagata faʻatupu o dynamite (lea na patented i le 1867), na i ai se matafaioi autu i le atinae tau alamanuia o lo tatou paneta. I le tuufaatasia e molimau Alfred Nobel sa taʻu atu i lona faasaoina uma aofaiga i le faaputugatupe, o le faamoemoega o lea - o le tauaaoina atu o togi oi latou oe pulea e aumaia ai le faamanuiaga sili i tagata.

O le Nobel Taui

tuuina Taui aso nei i le fanua o le kemisi, fisiki, vailaau faafomai, lomiga. Foi e tuuina atu le Taui Filemu.

laureates Rusia Nobel mo tusi, o le a tuuina atu le fisiki ma tamaoaiga i lenei mataupu. O le ae iloa lelei ai o latou tala o soifuaga, na maua ma ausia.

e maualuga tau Nobel. I le 2010, sa le tusa ma lona tele $ 1.5 miliona.

na faavaeina e le Nobel Faavae i le 1890.

Laureates Taui Rusia Nobel

e mafai ona faamaualuga lo tatou atunuu o le igoa, vivii ia i le fanua o le fisiki, lomiga ma tamaoaiga. manumalo Nobel Taui Rusia ma le Soviet Union i nei vaega ua taua e faapea:

  • Bunin I. A. (tusitusiga) - 1933.
  • Cherenkov P. A., Frank I. M. ma Tamm I. E. (fisiki) - 1958.
  • Pasternak BL (tusitusiga) - 1958.
  • Landau L. D. (fisiki) - 1962.
  • Basov N. G. ma Prohorov A. M. (fisiki) - 1964.
  • Sholohov M. A. (Lomiga) - 1965.
  • Solzhenitsyn Ai (tusitusiga) - 1970.
  • Kantorovich L. V. (tamaoaiga) - 1975.
  • Kapitsa PL (fisiki) - 1978.
  • Brodskiy I. A. (tusitusiga) - 1987.
  • Alferov Zh I. (fisiki) -. 2000.
  • Abrikosov A. A. ma Ginzburg, L. (fisiki) - 2003;
  • Andre Geim ma Novoselov Konstantin (fisiki) - 2010.

le a faaauau pea Lisi faamoemoe i tausaga mulimuli ane. manumalo Nobel Taui Rusia ma le Soviet Union, o le igoa o lea tatou te taʻua i luga, na tuuina mai e le atoatoa, ae le gata i vaega e pei o le fisiki, lomiga ma tamaoaiga. I le faaopoopo, na faailogaina taitai a lo tatou atunuu i vailaau ma physiology, kemisi, ma maua faailoga e lua i le lalolagi. Ae mo i latou, o le a tatou talanoa toe o se isi taimi.

laureates Nobel i le fisiki

E toatele physicists o lo tatou atunuu sa tuuina atu lenei taui lauiloa. Tau atu i tatou e sili atu e uiga i nisi oi latou.

Tamm Igor Evgenevich

Tamm Igor Evgenevich (1895-1971) sa fanau i Vladivostok. O ia o le atalii o se inisinia tau le va. I le taimi o le tausaga, sa ou i Sikotilani i le Iunivesite o Edinburgh, ae toe foi i le fale ma le faauu i le 1918 mai le faiaoga o le fisiki. alu saienitisi Lumanai i le pito i luma i le Uluai Taua o le Lalolagi, lea sa ia auauna ai o le uso o le alofa mutimutivale. I le 1933 sa ia puipuia lona manatu faafomai, ma se tausaga mulimuli ane, i le 1934, na avea ai se tagata suesue i le Inisetiute o le fisiki. Lebedev. Sa galue lenei saienitisi i le fanua o le faasaienisi, lea ua itiiti suesueina. O lea, ia suesueina relativistic (ie, e fesootai ma le talitonuga lauiloa o relativity, fuafuaina Albertom Eynshteynom) inisinia quantum ma le manatu o le vaega faaogatotonu len¯ao atomika. I faatasi pulea lona tuai 30 tausaga ma I. M. Frankom e faamatala atu le aafiaga o Cherenkov-Vavilov - susulu lanu moana suāvai e tupu i lalo o le uunaiga a gamma le leisa. O nei suesuega na mulimuli ane maua le Nobel Taui. Ae o le Tamm lona ausia autu i le faasaienisi manatu galuega i le suesueina o tulagalua fasimea ma nuclei atomika.

Landau Lev Davidovich

Landau Lev Davidovich (1908-1968) sa fanau i Baku. galue lona tama o se inisinia suauu. I tausaga o le sefulutolu tausaga, faauu le saienisi i le lumanai mai le kolisi ma le mamalu, ma i le sefulu ma le iva, i le 1927, na faauu mai Leningrad Iunivesite. faaauau pea Lev Davidovich lana aoga i fafo o se tasi o tamaiti o le vasega faauu sili ona talenia i le siaki Commissar. O iinei sa ia auai i semina e faia e taitai physicists Europa - Paul Dirac ma Max Fanau. Landau i le toe foi i le fale sa ia faaauau ai ana aoaoga. I le 26 o tausaga, ua oo atu i le tikeri o le Fomai o Saienisi, ma a avea mulimuli ane ma tausaga a polofesa. Faatasi ai ma Lifshitsem Evgeniem Mihaylovichem, se tasi o ana tamaiti aoga, sa ia atiina ae se ala mo tagata o le vasega faauu ma malaga i le fisiki tau o ni faaupuga. P. L. valaaulia Kapitsa Lva Davidovicha e galulue i lona le inisitituti, ae o ni nai masina mulimuli ane pueina le saienisi i le 1937 i luga o se taʻusalaina sese. Mo se tausaga atoa sa leai se faamoemoe o le laveai i le falepuipui, ma na o le pau faasinomaga i Stalin Kapitsa faaolaina le olaga o lona olaga: Na faamaloloina Landau.

sa tele ona vaega o le taleni o le saienisi. Sa ia faamatala le aafiaga matautia o fluidity o feulaina i le kesi suavai, na ia foafoaina le aʻoaʻoga o le suavai quantum ma suesue oscillations o plasma electron.

Prohorov Aleksandr Mihaylovich

Prohorov Aleksandr Mihaylovich ma Basov Nikolay Gennadevich, manumalo Taui Rusia Nobel i le faasaienisi o le fisiki, mauaina lenei taui lauiloa mo le mauaga o le leisa.

na fanau mai Prokhorov i Ausetalia i le 1916, lea sa nonofo ai ona matua talu mai le 1911. Latou na faaaunuua ai i Siberia e le Malo tsarist, ona sosola i fafo. I le 1923, o le toe foi aiga i le saienisi i le lumanai i le Soviet Union. faauu Alexander ma mamalu mai le fisiki Matagaluega o Leningrad Iunivesite ma galue talu mai le 1939 i le Faalapotopotoga. Lebedev. Lona ausia faasaienisi faatatau i le fisiki leitio. ua segia ese atu o le saienisi i le 1950 ma spectroscopy leitio-taimi faatasi ma Basovym Nikolaem Gennadevichem atiina ae o le mea ua taʻua o masers - oscillators molecular. Faafetai i lenei mauaga, ua maua se auala e faatupuina ai se galu faasagatonu leitio. O suesuega, e tusa lava po o lo latou Soviet paaga faia ma Charlz Tauns, o se physicist o Amerika, lea na ma filifili tagata komiti e faasoa atu lenei taui i le va o ia ma le saienitisi Soviet.

Kapitsa Petr Leonidovich

O le alu lisi i luga o "laureates Rusia Nobel i le fisiki." Kapitsa Petr Leonidovich (1894-1984) sa fanau i Kronstadt. Lona tama o se tagata o le militeli, letenati Sili, ma lona tina - collector o talatuu ma faiaoga lauiloa. PL faauu Kapitsa i le 1918 mai le Inisetiute i St. Petersburg, lea sa ia suesue ai i lalo o Ioffe Abrama Fedorovicha, o se physicist mataʻina. I le talaaga o taua faalemalo ma fetauaiga sa le mafai ona faia le faasaienisi. maliu le toalua ma le toalua o Kapitsa lana fanau i le taimi o se faamai typhus. O le saienisi siitia atu i Egelani i le 1921. O iinei sa ia galue i le lauiloa o le Iunivesite o Cambridge Center ma ona faufautua faasaienisi o Ernest Rutherford, o le physicist lauiloa. I le 1923, na avea Peter Leonidovich se fomai o le faasaienisi, ma le lua tausaga mulimuli ane - o se sui o le Kolisi Tolutasi - faalapotopotoga faamanuiaina o le saienitisi.

galue Pyotr Leonidovich mafuli i le fisiki faataitai. Aemaise fiafia cryogenics. Aemaise lava mo i ana aoaoga i le na fausia UK ma le fesoasoani a le Falesuesue Rutherford, ma i le 1934, ua foafoaina le saienitisi se faapipiiina mo le liquefaction o feulaina i le kesi. sa masani ona i Petr Leonidovich i na tausaga le fale, ma i le taimi o asiasiga i le taitaiga Soviet e faatauanau a saienitisi e tumau. I le tausaga 1930-1934 e tusa lava faapitoa fausia fale suesue i le atunuu mo ia. I le faaiuga sa na leʻi tatalaina i tua mai le Soviet Union i le taimi o le asiasiga e sosoo ai. O lea faaauau pea Kapitsa ua uma ana aoga iinei, ma na mafai ai ona i le 1938 e tatala le aafiaga matautia o superfluidity. Mo lenei i le 1978 na tuuina atu ia le Nobel Taui.

Andre Geim ma Novoselov Konstantin

Andre Geim ma Novoselov Konstantin, manumalo Rusia Nobel Taui i le fisiki, mauaina lenei taui honorary i le 2010 mo lona mauaina o graphene. o se mea fou lenei e mafai ai ona matua faateleina le saoasaoa o le galuega o le initaneti. E pei ona liliu mai, e mafai ona pueina ma liliu mai i le malosi faaeletise le aofaiga o le malamalama 20 taimi e sili atu nai lo soo se mea e iloa muamua. O lenei sailiiliga ua tusia i le aso 2004. Lea sa pito i le lisi o "laureates Rusia Nobel o le senituri lona 21."

Taui mo Lomiga

ua avea pea lauiloa lo tatou atunuu mo lona sogasoga faatufugaga. Tagata i le manatu o nisi taimi e tetee ma manatu - laureates Nobel Rusia i lomiga. O lea, A. I. Solzhenitsyn ma I. A. na tetee Bunin i le pulega Soviet. Ae sa iloa M. A. Sholohov o se komunisi staunch. Ae peitai, manumalo uma o le Nobel Taui Rusia na tuufaatasia e se tasi - taleni. Mo ia, sa faamamaluina i latou i lenei taui lauiloa. "E faapefea le tele o manumalo Nobel Taui mo tusi i Rusia?" - e te ole atu. Tali: o loo i ai na o le lima. O lenei ua tatou faailoa atu oe i nisi oi latou.

Pasternak Boris Leonidovich

Pasternak Boris Leonidovich (1890-1960) sa fanau i Moscow i se aiga o Leonida Osipovicha Pasternaka, o se tusiata taʻutaʻua. Tina o le tusitala i le lumanai Rosalia Isidorovna, o se ta piano talenia. Atonu o lenei mafuaaga Boris Leonidovich pei o se tamaitiiti miti o le galuega a le fatupese, na ia suesue i musika i le tele Skryabina A. N. Ae o le alofa o le solo manumalo. lauiloa Boris Leonidovich aumaia solo ma le tala "Fomai Zhivago", tuuto atu i le taunuuga o le intelligentsia Rusia, na faasalaina o ia i le puapuaga. O le mea moni e faapea o le faatonu o le mekasini o tusitusiga, lea e ofoina mai e le tusitala lana tusiga, ua manatu le galuega aneti-Soviet ma musu e lomia faasalalau ai. Ona tuuina atu lea Boris Leonidovich lona foafoaga fafo, i Italia, lea na lomia i le 1957. mea moni paaga Soviet o le faasalalauga o le tala i le taʻusalaina roundly West, ma sa tuliesea Boris Leonidovich mai le tusitala 'Union. Ae faia ia te ia lenei tala a manumalo taui Nobel. Talu mai le 1946, ua filifilia e le tusitala ma tusisolo mo lenei taui, ae tuuina atu e le gata i le 1958.

O le tauaaoina atu o lenei taui lauiloa i lenei, e tusa ma le tele, o le fua lea o le aneti-Soviet nuu ei pulega outraged. O se taunuuga, lamatia BL ma tuliesea mai na faamalosia ai le Soviet Union e opt mai o le mauaina o le Nobel Taui. Ina ua maea le 30 tausaga Evgeny, o le atalii o le tusitala o le tele, na maua ai lona tamā i se pine ma se tipiloma.

Solzhenitsyn Aleksandr Isaevich

O le taunuuga o Solzhenitsyna Aleksandra Isaevicha sa leai se itiiti maoae ma manaia. Sa fanau i le 1918 i Kislovodsk, ma ave nofoaga laitiiti ma le amataga o tausaga o le laureate lumanai Nobel i Rostov-i-Don ma Novocherkassk. Ina ua uma ona faauu mai le faiaoga o le fisiki ma le Matematika i Rostov Iunivesite Aleksandr Isaevich o se faiaoga ma i le taimi lava lea e tasi, i absentia na aʻoaʻoina ai i Moscow, i le Institute tusitusi. Ina ua mavae le amataga o le Taua lotonuu Sili, o le manumalo i le lumanai o le taui filemu aupito sili ona lauiloa o atu i le pito i luma.

Solzhenitsyn, ao leʻi le taua, na pueina. O le mafuaaga o lenei o lana faitioga o lauga o Iosifa Stalina loo maua i le tusi o le tusitala o le faʻasenesoga militeli. Na i le 1953, ina ua mavae le maliu o Iosifa Vissarionovicha, ua faamaloloina o ia. Le mekasini "New Lalolagi" i le 1962 ua lomia le uluai tala na tusia e lenei tusitala agavaa "O se tasi aso Ivana Denisovicha", lea e faamatala ai le ola o tagata i le tolauapiga. le tele o le mekasini tusitusi nei galuega o Solzhenitsyn lolomi teena. O le mafuaaga e taʻua i latou o aoaoga faamasani aneti-Soviet. Ae e leʻi musu Aleksandr Isaevich. Ia, e pei Pasternak auina atu i fafo ana tusitusiga, lea ua latou lomia. I le 1970, na tuuina atu le Nobel Taui i Lomiga ia te ia. I le taui sauniga i tusitala Stockholm ou te lei alu i ai, aua o le Soviet pulega sa ia le faatagaina o ia e tuua le atunuu. I le na le faatagaina ai Soviet Union, ma le sui o le Nobel Komiti, o le a ia tuu le manumalo taui i lona nuu.

E tusa ai ma le taunuuga o le tusitala, ona i le 1974 na faatea mai i le atunuu. I le taimi muamua sa soifua i Suitiselani, ona siitia atu i le US le mea sa ma tuuina lava tuai Nobel Taui. I le West, sa lomia ua iloa ana galuega o le "faasologa Gulag" "O le uluai tuutuuga," "Kanesa Ward." Solzhenitsyn i le 1994 sa ia toe foi atu i Rusia.

Nei o laureates Nobel Rusia. Lisi faaatoatoa le isi igoa, lea e le mafai le mafai ona taʻua.

Sholohov Mihail Aleksandrovich

O le a tatou iloa e uiga i se tasi o tusitala o le lotonuu Tele - Sholohove Mihaile Aleksandroviche. sa ese lona taunuuga nai lo le tetee o le pulega Soviet (Pasternak ma Solzhenitsyn), ona lagolagoina e le setete. Mikhail Alexandrovich (1905-1980) sa fanau i le Don. Sa ia faamatalaina lea Veshenskaia, lona tamai nuu, i le tele o galuega. uma Mikhail Sholokhov na 4 aoga. Na ia aveina se vaega toaaga i le taua faalemalo lea na taitaia e filifili faasili saito mai mauoa suborder Cossacks. ua leva ona i le tusitala i le lumanai lona talavou lagonaina lona valaauga. I le 1922 na oo mai i Moscow, ma i ni nai masina mulimuli ane na amata ai ona faasalalau e mekasini ma nusipepa latou tala muamua. I le 1926, sa aoina o le "steppe azure" ma le "tala Don". I le 1925 na amata ai galuega i le tala "Ma filemu tafe le Don", e tuuto i le ola o le Cossacks i le vaitaimi o taua (Civil Taua, Fouvalega, le Taua I). I le 1928 sa oo ai i le malamalama le vaega muamua o lenei galuega, ma i le 30 tausaga na maea ma avea ai ma le pito i luga Sholokhov foafoa. I le 1965, e tuuina atu le tusitala le Nobel Taui i le Lomiga.

laureates Rusia Nobel tau i le tamaoaiga

Lo tatou atunuu i totonu o lenei fanua faamaonia e lē o lea tele e pei o tusitusiga ma le fisiki, lea o loo i ai le tele o laureates Rusia. Taui i le tamaoaiga sa i ai lava na o se tasi lea o tatou compatriot. Tau atu i tatou e sili atu e uiga i ai.

Kantorovich Leonid Vitalevich

laureates Rusia Nobel tau i le tamaoaiga o loo faatusalia mai e tasi lava lona suafa. Kantorovich Leonid Vitalevich (1912-1986) o le pau tamaoaiga o Rusia e tuuina lenei faailoga. Na fanau mai saienitisi i le aiga o le fomai i St. Petersburg. Ona matua i le taimi o le taua i le va o tagata, sosola atu i Belarus, lea sa ia faaaluina se tausaga. Vitaly Kantorowicz, maliu le tama o Kantorovich i le 1922. I le 1926, ulufale atu i le saienisi i le lumanai o le ua taʻua i luga Iunivesite Leningrad, lea sa ia suesue i ai, e faaopoopo atu i le faasaienisi faalenatura, talafaasolopito o aso nei, tamaoaiga faaupufai, matematika. faauu faiaoga o le Matematika ma ia i le 18 tausaga le matua, i le 1930. Ina ua uma ona tumau e Kantorovich i le iunivesite o se faiaoga. I le 22, Leonid V. avea o se polofesa, ma se tausaga mulimuli ane - ma le fomai. I le 1938 sa tofia o ia i le fale gaosi plywood faufautua lab, lea na staged le galuega o le fatuina o auala faasoasoa punaoa eseese e faateleina ai le faatinoga o galuega i luma o ia te ia. Lea ua faavaeina i le auala faia ai le faaiuga o le polokalame. I le 1960 na malaga ai le saienitisi e Novosibirsk, lea i lena taimi na foafoaina ai le nofoaga autu o komepiuta, o le e sili ona maualuluga i le atunuu. O iinei sa ia faaauau ai ana aoaoga. I Novosibirsk ola saienitisi seia oo i le 1971. I lenei vaitaimi ua ia tuuina le Taui Lenin. I le 1975 sa tuuina atu, faatasi ai ma T. Koopmans Nobel Taui, lea na ia mauaina mo lona sao i le manatu o le faasoasoa punaoa.

Nei o laureates Nobel Rusia autu. 2014 na faailogaina i le mauaina o lenei Taui Patrick Modiano (tusitusiga), Isamu Akasaki, Hiroshi Amano, Shuji Nakamura (fisiki). maua Zhan Tirol o le taui i le fanua o le tamaoaiga. I latou o loo i Rusia laureates Nobel. 2013 aumai foi lenei taui lauiloa mo lo tatou compatriots. na manumalo uma sui o isi setete.

Similar articles

 

 

 

 

Trending Now

 

 

 

 

Newest

Copyright © 2018 sm.unansea.com. Theme powered by WordPress.